Teadlased ja poliitikud ütlevad, et kliimamuutuste tõttu seisame silmitsi planeedikriisiga.
Kuid millised on tõendid globaalse soojenemise kohta ja kuidas me teame, et see on inimeste põhjustatud?
Kuidas me teame, et maailm läheb soojemaks?
Meie planeet on alates tööstusrevolutsiooni koidikust kiiresti soojenenud.
Maapinna keskmine temperatuur on alates 1850. aastast tõusnud umbes 1,1 kraadi Celsiuse järgi. Lisaks on kõik viimased neli aastakümmet olnud soojemad kui ükski sellele eelnenud 19. sajandi keskpaigast.
Need järeldused tulenevad miljonite maailma eri paigus kogutud mõõtmiste analüüsidest.Temperatuurinäidud koguvad ilmajaamad maismaal, laevadel ja satelliitidelt.
Mitmed sõltumatud teadlaste rühmad on jõudnud sama tulemuseni - temperatuuri tõus, mis langeb kokku tööstusajastu algusega.
Teadlased suudavad rekonstrueerida temperatuurikõikumisi veelgi ajas tagasi.
Puurõngad, jääsüdamikud, järvesetted ja korallid jäädvustavad kõik mineviku kliima tunnuseid.
See annab praegusele soojenemise faasile väga vajaliku konteksti.Teadlaste hinnangul pole Maa nii kuum olnud umbes 125 000 aastat.
Kuidas me teame, et inimesed vastutavad globaalse soojenemise eest?
Kasvuhoonegaasid – mis püüavad kinni Päikese soojuse – on ülioluline lüli temperatuuritõusu ja inimtegevuse vahel.Kõige olulisem on süsinikdioksiid (CO2), kuna seda leidub atmosfääris.
Võime ka öelda, et CO2 püüab kinni Päikese energia.Satelliidid näitavad, et Maalt paiskub kosmosesse vähem soojust täpselt nendel lainepikkustel, mille juures CO2 neelab kiirgusenergiat.
Fossiilkütuste põletamine ja puude raiumine põhjustavad selle kasvuhoonegaasi eraldumist.Mõlemad tegevused kasvasid plahvatuslikult pärast 19. sajandit, seega pole üllatav, et atmosfääri CO2 samal perioodil suurenes.
Meil on viis, kuidas saame lõplikult näidata, kust see täiendav CO2 tuli.Fossiilkütuste põletamisel tekkival süsinikul on iseloomulik keemiline tunnus.
Puurõngad ja polaarjää registreerivad mõlemad muutused atmosfääri keemias.Uurides näitavad need, et süsinik – eriti fossiilsetest allikatest – on alates 1850. aastast märkimisväärselt tõusnud.
Analüüs näitab, et 800 000 aasta jooksul ei tõusnud atmosfääri CO2 tase üle 300 miljondikosa (ppm).Kuid alates tööstusrevolutsioonist on CO2 kontsentratsioon tõusnud praeguse tasemeni, mis on peaaegu 420 ppm.
Arvutisimulatsioone, mida nimetatakse kliimamudeliteks, on kasutatud selleks, et näidata, mis oleks juhtunud temperatuuridega ilma inimeste poolt eralduvate suurte kasvuhoonegaasideta.
Need näitavad, et 20. ja 21. sajandil oleks globaalset soojenemist ja võib-olla ka mõningast jahenemist toimunud vähe, kui ainult looduslikud tegurid oleksid kliimat mõjutanud.
Ainult siis, kui inimtegurid võetakse kasutusele, saavad mudelid selgitada temperatuuri tõusu.
Millist mõju avaldavad inimesed planeedile?
Prognooside kohaselt põhjustab Maa juba kogetud kuumutamise tase meid ümbritsevas maailmas olulisi muutusi.
Nende muutuste tegelikud vaatlused vastavad teadlaste ootustele inimtegevusest tingitud soojenemise korral.Nad sisaldavad:
***Gröönimaa ja Antarktika jääkilbid sulavad kiiresti
***Ilmaga seotud katastroofide arv on 50 aasta jooksul kasvanud viis korda
***Ülemaailmne meretase tõusis eelmisel sajandil 20 cm (8 tolli) ja tõuseb endiselt
***Alates 1800. aastatest on ookeanid muutunud umbes 40% happelisemaks, mõjutades mereelu
Aga kas varem polnud soojem?
Maa minevikus on olnud mitmeid kuumaperioode.
Näiteks umbes 92 miljonit aastat tagasi olid temperatuurid nii kõrged, et polaarjäämütsid puudusid ja krokodillilaadsed olendid elasid põhja pool kuni Kanada Arktikani.
See ei tohiks aga kedagi lohutada, sest inimesi polnud läheduses.Mõnikord oli merepinna tase praegusest 25 m (80 jalga) kõrgem.5-8 meetrit (16-26 jalga) tõusu peetakse piisavaks, et uputada enamik maailma rannikuäärseid linnu.
Elu massilise väljasuremise kohta neil perioodidel on palju tõendeid.Ja kliimamudelid viitavad sellele, et mõnikord võis troopikast saada "surnud tsoonid", mis on enamiku liikide ellujäämiseks liiga kuumad.
Need kõikumised kuuma ja külma vahel on põhjustatud mitmesugustest nähtustest, sealhulgas Maa võnkumisest pikka aega ümber Päikese tiirlemisel, vulkaanipursetest ja lühiajalistest kliimatsüklitest, nagu El Niño.
Aastaid on niinimetatud kliimaskeptikute rühmad seadnud kahtluse alla globaalse soojenemise teadusliku aluse.
Peaaegu kõik teadlased, kes avaldavad regulaarselt eelretsenseeritavates ajakirjades, nõustuvad nüüd kliimamuutuse praeguste põhjustega.
2021. aastal avaldatud ÜRO olulises raportis öeldakse, et "on ühemõtteline, et inimmõju on atmosfääri, ookeane ja maad soojendanud".
Lisateabe saamiseks vaadake:https://www.bbc.com/news/science-environment-58954530
Postitusaeg: 21.10.2022